Evelyn Sepp

Tänaseks intervjueeritavaks ja inspireerivaks persooniks on erakordselt kaunis ning särav pärl Eesti poliitikamaastikult, ambitsioonikas, huvitav ning alati stiilne – Evelyn Sepp. 

Kelleks soovisid/plaanisid saada peale keskkooli lõpetamist?

Võiks öelda, et  elasin läbi täiesti tavalise lapse eakohase  lapsepõlve, kus soovid tulevikule kulgevad seinast seina.

Kuid teistest enam huvitas mind arhitektuur ja psühholoogia. Siiani on alles mõned kladed täis lapselikke fantaasimaju ja nukkude asemel täitis mu mängunurka enamasti ehituskonstruktor. Kogu keskkooli  oli seevastu just psühholoogia selge karjäärivalik, kuid lõpuks läksid asjad ikkagi nii nagu nad läksid – õigusteaduse manu ja tee hoopis poliitikasse.

Kuidas leidsid tee poliitikani või kuidas leidis poliitika sinu?

Üsna juhuslikult – õpingute ajal. Tehti pakkumine tulla Riigikogu fraktsiooni  tööle ja kuna see haakus ka õpingute ja erialaga, siis oli see piisavalt põnev väljakutse. Edasi läksid asjad oma loomulikku rada mööda ja nii  see 10 aastat parlamendipoliitiku töid-tegemisi mööda lendaski.

Täna on mul raske end isegi määratleda, kas ma siis olen poliitikas veel või enam mitte. Ja tõesti – elus on palju muid põnevaid väljakutseid, millest olen ka kinni haaranud. Eesti parteipoliitika on nii vähe motiveeriv, et lihtsalt kahju on arukatest inimestest kes sealt välja pole pääsenud.

Oled lõpetanud Tallinna Spordikolledži. Kui suurt osa mängib sport sinu elus täna?

Kindlasti  väga suurt. Nii tervisesportlase, spordiametniku kui kultuuriinimesena. Pean sporti kui nähtust väga ühemõtteliselt kultuuri osaks. Kohe-kohe hakkab ümber saama ka minu esimene periood Eesti Ujumisliidu eesotsas, nii et on mille üle mõelda.

Kuidas sa kirjeldaksid oma riietumise stiili?

Stiil on mänguline. Kuid üldiselt hindan üle kõige kvaliteeti, stiili ja  mugavust. Samas ei pea ma riietusega kellelegi midagi tõestama.

Nimeta palun 3 filmi, mis on sulle hinge läinud ja mida võiksid ikka ja jälle uuesti vaadata?

No selle 3-ga on ikka väga raske. Häid filme on maailmas väga palju tehtud ja  need kõnetavad erinevatel eluperioodidel väga erinevalt.

Üks võimalik kolmik võiks aga olla selline: Andrei Tarkovski “Andrei Rublev” Roger Michelli “Notting Hill” ja Wim Wendersi “PINA”.

Kui tihedane teatri külastaja sa oled? Millist lavastust käisid viimati vaatamas?

Iganädalane. Päris igapäevane  kahjuks ei saa veel öelda. Viimastest oli vast meeldejäävaim R.A.A.M-I esitletud ja Gerda Kordemetsa lavastatud Pruutide kool ja aasta algupoolelt jättis väga hea mulje VAT –Teatri etendus Salto Mortale.🙂

Milline on olnud sinu meeldejäävaim puhkusereis tänase päevani? Kuhu soovitad kindlasti reisida?

Tegelikult ei  ole ma pea 15 aastat klassikaliselt puhanud ja kõik minu reisid, mida, tõsi, tuleb ette üsna tihti, on ikkagi kuidagi seotud minu töiste tegemistega.  On mõned linnad, mis mulle väga meeldivad nagu näiteks Viin, Berliin, Istanbul või NYC, aga ka maid, kuhu tahaks taas ja taas tagasi on palju. Olgu see siis Gruusia, või Aserbaidzaan või Iisrael, näiteks. Väga põnevad reisikohad.

Mida armastad kaasa osta puhkusereisidelt?

Kogun vaid elamusi, mitte asju.

Kes on sind elus kõige rohkem inspireerinud? Keda sa imetled ja austad?

See on väga keeruline küsimus. Elu ise on inspireeriv, tuleb vaid süda ja silmad  lahti hoides ilmas ringi liikuda. Mida avatum sa  oled, seda enam tulevad head ja huvitavad asjad elus sinu juurde ja nii on see ka minuga juhtunud. Olen seeläbi väga õnnelik inimene.

On sul mingi inspireeriv moto millesse sa usud ja mille järgi ise elad?

Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks! 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s